30.08.24 12:54

Millise auto ma siis ostma peaksin?

Uue auto valimine on meist enamiku jaoks päris paras peavalu – kas võtta kohe päris uus või kasutatud? Aga mis marki ja milline mudel täpsemalt? Milline oleks õige mootor ning missugust kütust see peaks tarbima. Ühtset ja universaalset vastust kõigi jaoks paraku ei eksisteeri. Kõik sõltub rahakoti suurusest ja isiklikest eelistustest. Küll aga jagame omalt poolt mõned näpunäited, mille peale tasuks mõelda enne uut autot ostma tormates.

Alustuseks tasuks endale selgeks teha, millist sõidukit sa tegelikult vajad. Kas sõidad enamasti üksinda või tuleb tihtipeale ka kogu perekonda transportida? Kas liigud põhiliselt maanteedel või kogunevad kilomeetrid lühikesi linna-otsi tehes? Kas oleks tarvis suurt autot või piisaks tegelikult pisikesest ja ökonoomsest? Kas sõiduvahend on Sinu jaoks samasugune tarbe-ese nagu pesumasin või peaks ta pakkuma ka teatud emotsiooni? Nagu eelpool mainitud, siis lõpuks seab eelarve valikutele piirid ning kogukulu autole võiks ikkagi jääda alla 15% igakuisest sissetulekust. Autoga seonduvatest tegelikest kuludest saad aga põgusa ülevaate meie varasemast sissekandest: https://veego.ee/uudised/kui-suured-on-autoga-seotud-kulud-tegelikult

Kas päris uus või kasutatud?

Esindusest päris uue auto soetamise kasuks räägib kindlasti küllaltki täpne kulude prognoositavus – liisingmakse, kindlustused ja regulaarsed hooldused on fikseeritud ning kehtiv tehasegarantii hoiab sind ootamatute remondikulude eest. Lisaks saad soovi korral valida täpselt sellise konfiguratsiooni, mis sulle meeldib – värvitooni, lisavarustuse, veljed ja kõik muu kaasneva. Seda muidugi juhul, kui tegemist pole kohapeal oleva lao-autoga. Miinuspooleks on jällegi ajas väga suur hinnalangus ehk sisuliselt poest välja sõites kukub sõiduki turuväärtus juba sõltuvalt autost kuni 20%. Enamjaolt tuleb enda soovide järgi kokku pandud eksemplari ka üsna pikalt oodata – sõltuvalt tootjast tavaliselt mõned kuud kuni aasta.

Mõnel juhul tuleb vanaraua kilo hind juba altpoolt vastu, seega auto turuväärtusel pole enam kuhugi langeda

Kasutatud sõiduki kasuks räägib eelkõige hind – mõne aasta vanune auto on juba märgatavalt taskukohasem, kui päris uus. Reeglina on kõikvõimalikud tüüpvead ja probleemid ka selleks ajaks juba avaldunud ning pisut eeltööd tehes tead juba milliseid mudeleid vältida. Lisaks võib tootjast sõltuvalt veel kehtida isegi tehase garantii ning hinnalangus on oluliselt väiksem. Mõningate vanemate autode puhul võib turuväärtus olla saavutanud juba nö. põhja, ehk sõiduk on võimalik maha müüa sisuliselt sama hinnaga, millega ta soetatud sai. Kasutatud auto miinuspoolteks on jällegi kulude prognoosimatus (ootamatult tekkinud rikete likvideerimine tuleb ise kinni maksta) ning õige konfiguratsiooniga autot on teinekord pea võimatu leida.

Mis mark ja milline mudel?

Ühtset head vastust sellele, millist marki auto ja mis mudel tuleks valida, ei ole. See sõltub siiski suuresti vajadustest ning personaalsetest eelistustest. Küll aga tasuks eelnevalt uurida, millised hädad või mured mõne tootja toodangul küljes on, milline on üldine töökindlus ning mis see kõik rahaliselt lõpuks sinu jaoks tähendab.

Ameerika autod on reeglina küllaltki robustsed ja üldjuhul ehituselt lihtsad ning selle võrra ehk ka töökindlamad. Viimistluskvaliteet ja materjalid võivad jätta aga soovida ning tihtipeale tuleks arvestada küllaltki suure kütusejanuga. Briti, Itaalia ja Prantsusmaa autod on enamjaolt küllaltki põneva ja silmale ilusa disainiga, kuid nende töökindlus ei kipu tavaliselt tabelite esimesi otsi hõivama. Hiina toodang on hetkel veel selline uus ja arenev ning pigem segane. Pole päris hästi aru saada, kuidas on neil lood töökindluse ja hiljem varuosade saadavusega. Hinnad on selle eest väga ahvatlevad.

RAM – suur ja janune Ameerika auto, mis siinsetes tingimustes pole ehk kõige praktilisem

Sakslased ning nende sõsarmargid on pigem tuntud heade materjalide ning viimistluskvaliteedi poolest ning töökindlusele pole üldjuhul ka suurt midagi ette heita. Disain kipub olema pigem konservatiivsem ja rahulikum, kuid samas soliidne. Jaapani ja Lõuna-Korea sõidukid on tuntud eelkõige vastupidavuse poolest, hinnad on soodsamad, garantii pikk ning enamjaolt on varustustase küllaltki korralik ning erinevalt saksa autodest sisalduvad rohked lisad juba baashinnas. Välimus võib jääda neil aga pisut tagasihoidlikuks või suisa igavaks.

Jaapani tehnika peab reeglina hästi vastu, kuid sisemus võib olla pisut lihtsakoelisem

Aga nagu te ilmselt juba ise aru saate, siis on see väga üldistav kokkuvõte ning ei pruugi alati paika pidada. On ka lagunevaid ameeriklasi ning mõni prantslane kestab samas väga hästi.

Kuid mis kütust auto võiks tarbida?

Bensiiniga pestakse pintsleid, diislis peitub jõud või siis diisel on mõeldud ikka traktoritele, sõiduautod sõitku bensiiniga – madin kahe erinevat tüüpi kütusekummardajate vahel on väldanud juba kümnendeid. Nüüd on siia heitlusesse lisandunud ka veel hübriidide, vesiniku ning ka elektrimootorite fännid. Ratsionaalne valik võiks siiski sõltuda eelkõige sinu sõiduvajadustele tuginedes.

Bensiin – kui aastane läbisõit on pigem tagasihoidlik (kuni 20 000km) ning enamus sõidud on lühikesed linna-otsad, siis on see kütuseliik üks mõistlikumaid. Ära jäävad kõikvõimalikud moodsate diiselmootorite hädad nagu EGR-i, DPF-i ja Ad-Blue süsteemide rikked/ummistused, mis ei suuda ennast tihedate lühikeste otstega lihtsalt puhtaks põletada ning see väljendub hiljem päris mahlastes remondiarvetes. Lisaks lähevad bensiinimootorid oluliselt kiiremini soojaks ja talvel ei tule nii pikalt autos lõdiseda. Kuigi bensiini liiter maksab diislist rohkem ning ottomootorid on ka janusemad, siis võit tuleb hoopiski hoolduste ja remontide pealt. Ka müra ja haisu on vähem.

Diisel – enamjaolt on diiselmootorid oluliselt ökonoomsemad, kui bensiini tarvitavad agregaadid ning tanklas nähtav madalam liitri hind tundub ka ahvatlev. Kui läbisõitu koguneb aasta peale palju, siis ega talle paremat alternatiivi polegi. Nagu eelpool juba mainitud, tekivad probleemid ennekõike lühikeste linnasõitudega, kuid kui uhad valdavalt maanteid, võiksid enamus neist hädadest sind mitte kimbutada. Küll aga on uuena ostes diiselmootoriga auto tihtipeale kallim. Suurte maasturite puhul tasub eelistada diiselmootoreid isegi tagasihoidlike läbisõitude, kuna auto on likviidsem ning hoiab paremini hinda.

Pistikhübriid on küllaltki tore kesktee ottomootori ja täiselektrilise auto vahel

Hübriid – need jagunevad kaheks – kerghübriidid ja siis pistikhübriidid, mida saad kodus otse seinast laadida. Esimesed neist sobivad eelkõige just linnaliikluse jaoks, kuna suudavad salvestada pidurdusenergiat ning siis seda vajadusel hiljem rakendada, tuues sedasi kütusekulu numbri alla. Maanteesõitudel kipub neil seevastu tegelik tarbimine tavapärasest sisepõlemismootorist olema suurem, kuna kaasas tuleb tassida lisa-akut ja elektrimootorit, mis lisavad kaalu ja tõstavad seeläbi ka kütusekulu. Pidurdamist on vähem, elektrit ei teki ning särtsust abi ei ole.

Seevastu pistikhübriidiga on võimalik saavutada väga tagasihoidlikud kütusekulu näidud, kui saad autot öösel kodus (või veel parem, kui tasuta kontoris) laadida. Samas pikematel sõitudel tuleb appi sisepõlemismootor ning erinevalt täiselektrilisest autost ei pea poolel teel pikka laadimispausi tegema. Kui päevased läbisõidud jäävad tagasihoidlikeks, siis elektri soodsama hinna tõttu on ka arved väiksemad. Küll aga on nende autode soetusmaksumus suurem ning tuleks üle arvutada, mitu aastat kulub selle rahalise vahe tagasisõitmiseks.

Elektriga sõita on mõnusalt vaikne ja pealekauba ka odav. Auto hinnalangus on aga julm

Elekter – see on täna veel ehk pisut vastuoluline teema, kuna akude mahutavus pole endiselt liiga heal tasemel ning laadimistaristu jääb nõrgaks. Ka roheline mõtteviis on siin pisut küsitav, kuna suurem saastamine toimub juba enne auto tehaseset väljumist ning ega elekter ka ju päris päikesest ja armastusest tule. Samas kesklinnas on oluliselt mõnusam elada, kui müra on ümberringi vähem ning autod heitgaase ei väljuta. Kuna elektriga on oluliselt odavam sõita, siis puhtalt energiatarbimise pealt on võit märgatav. Paraku on aga soetushinnad üsna mahlased ning veel masendavam on olukord nende autode järelturul – hinnalangus on meeletu. Täna lahterdaks ta veel selliseks elustiili valikuks.

Kokkuvõte

Täiesti uus või siis kasutatud auto? Üldiselt on päris uue autoga ikka muretum sõita ja ka kaasaegseid lahendusi ning varustust on rohkem. Samas on rahaline kulu suurem. Seega valiku määrab eelkõige rahakoti suurus. Kuid millist kütust peaks auto tarbima? See sõltub jällegi sinu sõiduvajadustest ning mitte alati ei tasu vaid keskmist kütusekulu (elektrikulu) jälgida – teatud puhkudel on janusem mootorivariant hoopiski mõistlikum.

Loomulikult ei pretendeeri me selle kirjatükiga absoluutsele tõele, kuid suures joones võiks kogu eelpool kirjeldatu siiski paika pidada. Ja kui praktilisusel ning mõistlikkusel pole sinu elus kohta, siis võid kogu teksti ignoreerida ning mine osta see auto, mis sulle lihtsalt päriselt meeldib. Jälgi lihtsalt, et ei peaks kuu lõpus vaid tatart ja makarone sööma.

Loo autor Anti Soo

Tags