AUTOMAKS – REGISTREERIMISTASU JA AASTAMAKS EHK MIDA PEAD TEADMA

Viimase aasta vaieldamatult üks popimaid teemasid – automaks. Sellest on jahutud juba lugematul arvul ning selge on see, et pääsu temast ei ole. Transpordiameti ukse taga lookleb kilomeetrite pikkune järjekord ning liisingfirmad vorbivad lepingud nii, et sõrmed verised. Aga mida see siis täpsemalt endaga kaasa toob?

Alates 1. jaanuarist 2025 hakkab riik järjest rohkem kätt autoomanike taskusse ajama – rakendub nii aastamaks, mida hakkab koguma Maksu- ja Tolliamet, kui ka esmane registreerimistasu, mida kogub Transpordiamet.

Aastamaks

Aastamaksu hakkab mootorsõidukiomanik tasuma iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baas-, massi- ja CO2 eriheite osast. Kaubikutel koosneb see baas- ja CO2 eriheite osast ning mootorratastel mootori töömahust. Aastamaksu määr hakkab sõiduautodel ja kaubikutel sõltuma ka sõiduki vanusest.

Mootorsõidukimaksu maksustamisperiood on aasta ja maksukohustus tekib jooksva  aasta 1. jaanuaril või sõiduki esmakordsel registreerimisel liiklusregistris. Kui sõiduk registreeritakse liiklusregistris esimest korda, siis tekib samuti mootorsõidukimaksu tasumise kohustus, kuid väiksemas määras. Sellisel juhul arvutatakse maks proportsionaalselt päevade eest, mis on jäänud jooksva aasta lõpuni.

Peatatud registrikandega sõidukite puhul hakatakse aastamaksu arvutama päevast, mil see uuesti arvele võetakse ja summa arvutatakse aasta lõpuni jäänud päevade arvu pealt. Kui nüüd uuesti sõiduki registrikande peatad, siis see enam summat ei vähenda – tuleb ikkagi maksta aasta lõpuni jäänud päevade arvu järgi.

2027. aasta 1. jaanuaril jõustub seaduse säte, mille järgi maksustatakse mootorsõidukimaksuga ka liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõidukid.

Kes maksab? Aastamaksu kohustus jääb sellele, kelle nimel on sõiduk 1. jaanuari seisuga. Liisinguautode puhul on selleks tehnilisse passi märgitud vastutav kasutaja. Kui auto võetakse Eestis arvele hiljem aasta jooksul (nt. välismaalt imporditud auto), siis läheb aastamaks esimesele siinsele registreeritud omanikule või liisingauto puhul vastutavale kasutajale.

Kui müüd vahepeal sõiduki maha, siis maksust pääsu endiselt pole – tuleb ikkagi kogu aasta ära maksta. Samuti pole maksust pääsu, kui sõiduk vahepeal hävineb – maksu ei tagastata ega maksusummat ei vähendata.

Ja kui peaksid oma sõiduki maha müüma näiteks aasta lõpus, kuid uus omanik ei vormista sõidukit kohe oma nimele ning venitab protsessida näiteks 2. jaanuarini, siis jääb aastamaksu kohustus ikkagi samuti sulle. Seega paberi peal koostatud ostu-müügi lepingu osas tasuks kindlasti ettevaatlik olla ning Maanteeameti e-teeninduses tehingut tehes jälgida, et teine osapool ikkagi sõiduki koheselt enda nimele vormistaks.

Millal tuleb maksta? Mootorsõidukimaksu maksustamisperiood on aasta ja maksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril või sõiduki esmakordsel registreerimisel liiklusregistris. Maksta tuleb see kahes osas: pool summast 15. juuniks ning teine pool 15. detsembriks. Soovi korral saab aga kogu summa ka korraga 15. juuniks ära tasuda. Kui aastamaksu summa tundub liiga raju, siis Maksuameti soovitus on kanda see juba iga kuu osade kaupa ettemaksukontole, et jõulude ajal kuuse alune päris tühjaks ei jääks.

Kuidas maksta? Mootorsõiduki aastamaksu saab tasuda Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas, pangaülekandega ning Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroodes.

Registreerimistasu

Registreerimistasu makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris esmakordse registreerimise eel, st registreerimiskande eelduseks on tasutud registreerimistasu. Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba registreeritud sõidukite esimesel omanikuvahetusel, mida tehakse alates 01.01.2025, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Kui sõiduki pealt on korra juba registreerimistasu tasutud, siis järgmisel omanikuvahetusel seda enam maksma ei pea. Ehk iga auto pealt makstakse seda vaid korra.

Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Tasu suurust hakkab mõjutama ka sõiduki vanus. 

Registreerimistasu ei tule maksta liisinguvõtjal sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise omanikuvahetuse korral. Kuni kümne aasta vanuste sõidukite puhul, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist. Registreerimistasu ei tule ka maksta juhul, kui sõiduk viiakse vanarauda või lammutustöökotta ning see korrektselt arvelt kustutatakse.

Kes maksab? Sarnaselt omanikuvahetuse riigilõivule tuleb ostjal ja müüjal omavahel kokku leppida, kumb osapool registreerimistasu maksab.

Millal tuleb maksta? Maksukohustus tekib kõigil sõiduki omanikuvahetustel (v.a. liisingust välja ostes ja oma nimele vormistamisel) tehingutel, mis toimuvad peale 01.01.2025, kui sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Tasuda tuleb see omanikuvahetuse käigus ning autot ei saa enne ümber vormistada, kui maks on tasutud.

Kuidas maksta? Registreerimistasu tasumine omanikuvahetuse puhul e-teeninduse kaudu hakkab toimuma sarnaselt riigilõivu tasumisele. Transpordiametis kohapeal tehingut vormistades on võimalik registreerimistasu maksta ka pangakaardiga või siis kanda eelnevalt üle ettemaksukontole.

Sõiduki registreerimistasu ja aastamaksu saad mugavalt arvutada ja võrrelda Veego automaksu kalkulaatorist mille leidad siit: https://veego.ee/automaksu-kalkulaator

Allikad: Transpordiamet ning Maksu- ja Tolliamet