Kui suured on autoga seotud kulud tegelikult?

Eestlane on tõeline autorahvas ning võib silmagi pilgutamata suure osa sissetulekust oma sõiduvahendi alla matta. Ilmselt pole paljudel aimu, kui palju neil kuus auto peale tegelikult raha kulub, sest kes ikka tahab ja viitsib kõige selle kohta detailset Exceli tabelit pidada. Veel keerulisem on olukord endale uut sõidukit valides – milline saab olema see tegelik rahaline väljaminek? Reeglina tehakse kalkulatsioonid vaid kütusekulu, kindlustuste ja liisingmaksete järgi. 

Esindusest päris uut autot ostes on väljaminekud kergemini prognoositavad, kuid kasutatud sõidukitega olukord nii lihtne ja läbipaistev pole. Ühe näitena on küllaltki januse 2010. aasta Mercedes-Benz S500 (320 kW) puhul kütusekulu moodustanud vaid pisut üle 20 protsendi kogu väljaminekutest ning teise näitena vanema ja alla paari tuhande maksva VW Bora iga-aastased remondikulud tuhande euro ringis ning kogu aastane väljaminek ületab tema turuhinda oluliselt.

Et praegusele või tulevasele auto-omanikule pilti pisut lihtsamaks maalida, siis toome välja mõned näited, millega peaks kindlasti arvestama, et oskaksite oma eelarveid paremini kokku panna.

Püsikulud

Isegi, kui sul auto enamuse ajast vaid maja ees seisab, siis raha küsib ta ikkagi. Seda muidugi juhul, kui tegemist pole päris sõidukõlbmatu rondiga. Kui soovid masinat liikluses kasutada, siis kohustuslikust liikluskindlustusest pääsu pole. Selle maksumus sõltub sõiduki võimsusest, omaniku staažist, kindlustusperioodi pikkusest ja veel mitmest läbipaistmatust tegurist. Õnneks ei ole reeglina summad liiga suured, kuid erinevus kindlustuspakkujate lõikes võib olla päris märkimisväärne.

Lisaks on olemas veel vabatahtlik kindlustus ehk kasko. See tehakse reeglina peale kallimatele autodele ning näiteks liisingu puhul on see suisa kohustuslik. Ka kaskokindlustuse hinnad varieeruvad kindlustuspakkujate lõikes päris palju ning soovitatav on pakkumine võtta mitmest kohast. Üldiselt mida kallim ja võimsam on auto, seda suurem on ka igakuine makstav summa. Teatud mudelite puhul võib aastamakse küündida päris mitme tuhande euroni. Seega, kui hakkad endale uut autot valima, tasuks enne tutvuda ka kindlustamise hindadega.

Tinglikult võib püsikulude alla liigitada ka regulaarsed hooldused, sest osadel mudelitel on see protsess ette nähtud iga-aastasena, sõltumata läbisõidust. Loomulikult, kui kilomeetreid koguneb aasta jooksul ikka palju, siis tuleb ka hoolduseid teha tihedamini. Üldiselt saab esinduste käest vajaliku info hooldusmaksumuste kohta kätte ning seega on hoolduskulu üldjoontes prognoositav. Tavaliselt aga keegi seda autot ostes enda eelarvesse või kuludesse sisse ei arvesta. Sõltuvalt autost võib hooldus maksta mõnest sajast kuni mitme tuhande euroni ning teinekord võib lihtsama pereauto oma maksta isegi rohkem, kui mõne luksuslikuma eksemplari oma. 

Jooksvad kulud

Üldjuhul on enamuse jaoks kõige kergemini hoomatav väljaminek kütus ja seetõttu seatakse auto kütusekulu enamasti kõige tähtsamaks komponendiks sõiduki valimisel. Mida vähem seda kulub, seda odavam on masinat pidada? Üli-ökonoomseks aetud mootorite puhul on tehnilise keerukuse tõttu teatud juhtudel kannatanud nende töökindlus ning säästetud eurod on hiljem mitmekordselt kulunud mootori remondile või suisa selle väljavahetamisele. Kütuse peale kuluvad summad on eelkõige seotud läbisõidu ja auto kütusejanuga. Kui kilomeetreid koguneb aasta jooksul vähe, siis võib selle elemendi osakaal kogu auto peale kuluvast rahast jääda küllaltki marginaalseks. 

Iga asi mis liigub, see kulub. Kõige keerulisem ongi ette ennustada väljaminekuid jooksvate remont-tööde peale. Seda eriti vanemate autode puhul. Reeglina neelavad väike- ja keskklassi sõidukid vähem ressursse ning preemium- ja luksusklassi omad kordades rohkem. Mida luksuslikum on sõiduk, seda kallimad on tavaliselt ka varuosad. Lisaks on edevamad autod ehituselt tihti keerukamad ning erinevate vahetust vajavate sensorite ja andurite hulk suurem. Mõne pisut vanema Saksa preemium-klassi sõiduki ülalpidamine võib rahakotile päris laastavalt mõjuda, kui tahta teda pidevalt ideaalses korras hoida. Seega ahvatlevalt odav luksusauto on teinekord pidamise mõttes finantsiliselt valus löök pangakontole. Igal juhul tasub põhjalik eeltöö ära teha.

Lisaks kaasneb auto omamisega veel mustmiljon pisemat või suuremat väljaminekut. Rehvid kuluvad ning vajavad teatud aja tagant väljavahetamist. Veermik nõuab tähelepanu, pidurikettaid ja -klotse tuleb vahetada. Klaasipesuvedelik, kojamehed, auto pesu, nahksisu hooldus, vahatamine, uus aku, tulepirnid – nimekiri on oluliselt pikem, kui jõuaks siia kirja panna. Isegi kui iga eraldiseisev element ei pruugi palju maksta, siis aasta lõikes võivad need kokku moodustada päris märkimisväärse väljamineku.

Üks märkimisväärne kulu, millega vähesed arvestavad

On üks element, mis väga paljudel jääb endale uut autot valides arvesse võtmata – nimelt kui suur on tema hinnalangus ehk ostu- ja müügihinna vahe. Päris uute auto puhul on see küllaltki märkimisväärne ja moodustab aastate lõikes enamasti suurema osa sõiduki kogukulust. Sõltuvalt margist ja mudelist haihtub esimese viie aastaga pool kuni kaks kolmandikku sõiduki algsest maksumusest. Võttest näitena populaarse Volkswagen Passati, siis olenevalt varustustasemest, seisukorrast ja läbisõidust kukub hind viie aastaga umbkaudu 20 000 eurot – see teeb aasta peale ligikaudu 4 000 eurot.

Liisingus olevatel sõidukitel lisandub veel intressikulu, mis tänaste euribori tasemete juures ca 40 000 eurot maksval autol on pisut üle tuhande euro aastas. Seega tuli-uuel Volkswagen Passatil, mis tarbib keskmiselt 6 liitrit diislit sajale kilomeetrile ja sõidab aastas maha 15 000 kilomeetrit, kulub ainuüksi intressi teenindamiseks ligikaudu sama palju raha, kui kütusele.

Ilmselt antud sissekanne teie elu nüüd oluliselt lihtsamaks ei teinud, kui ehk aitab vähemalt pisut paremini aru saada, millised kulutused kaasnevad ühe sõiduauto soetamisega. Seega igasugune põhjalik ja kriitiline eeltöö on alati oluline, et sõiduki ülalpidamine ei muutuks liigselt koormavaks või valik erinevate autode vahel saaks kõige paremini tehtud. Ja võid päris kindel olla, et mõne rahakotti tühjendava väljamineku suutsime me siinses tekstis veel ära unustada.

Loo autor Anti Soo